Esimesena on näha viimane sissekanne. Et kõik kenasti algusest alates läbi loetud saaks, siis selleks on paremas servas reisikiri kohtade kaupa ära jagatud - klikka aga kenasti seal!

Saturday, September 13, 2008

3. päev – Jurjevi klooster ja erakla

Järgmisena viidi meid S-Novgorodist pisut välja – Jurjevi kloostrisse. Ausalt öeldes, polnud see objekt küll teab mis elamus (eriti pärast hommikust elevust). Tegemist oli omal ajal suure kloostrikompleksiga (200 munka), säilinud oli rohkelt hooneid, kloostrimüür oli võimas, aga midagi erakordselt seal polnud. Kloostriväravas oli paar kerjusnaist (neid oli ka mujal kirikute juures) ning üks ettevõtlik perekond, kes müüs omatehtud marineeritud seeni ja sooje pirukaid. Nii seened kui pirukad läksid meie seltskonnale kiirelt kaubaks. Tekkis küsimus, miks kerjusnaised kodus pirukaid ei küpseta? Aga võib-olla nad kogusid ahju ostmiseks raha? Või siis ongi nii, et on ettevõtlikke inimesi ja inimesi, kes loodavad, et küll teised aitavad.

Kloostrist mitte kaugel on väike erakla. Kuna Jurjevi klooster oli omal ajal suur ja tihedalt asustatud, soovisid mõned mungad suuremat privaatsust ja omaette olemist. Erakla oli nagu väike klooster, kuid seal ei tegeldud põllumajandusega, ainult palvetamisega. Nõukogude ajal oli eraklas kalatööstus, tantsuplats jms. Eraklas on tohutuväike kirik (korraga mahtus sisse u paarkümmend inimest) ja mõned hooned, kus ilmselt mungad, kuuletujad elasid. Kui on õnne (ja sedakorda meil oli), tasub juttu teha kloostri vanemaga patuška Dmitriga. Kui tal parasjagu kiire pole, on ta lahkelt nõus rääkima kloostri minevikust, olevikust ja jumala teenimisest. Seda tehes on ta särasilmne ja elujaatav – mungad keda me seni olime näinud olid pelglikud, silmi maha löövad ja tagasihoidlikud. Isa Dmitri seletas kenasti, et ega nemad, mungad, ei ole paremad ega halvemad kui teised inimese. Iga inimene peab maise elu lõpus sooritama eksami (kas pääsed taevariiki või ei) ja mungad lihtsalt valmistuvad selleks eksamiks iga päev.
Erakla on hakanud abistama ja elule tagasi tooma ka narkomaane. Selleks võetakse üks narkomaan minimaalselt pooleks aastaks enda juurde elama ja tingimus on, et nad peavad tegema täpselt sedasama mis mungadki. Raske on see nii munkadele kui narkomaanidele, aga elule tagasitoomise protsent on neil müstiline. Et mul numbrite peale halb mälu on, siis seda numbrit ma igaks juhuks spekuleerima ei hakka. Aga on see umber kordades suurem kui võõrutuskliinikutes Venemaal või USA-s.

0 Comments:

Post a Comment

Subscribe to Post Comments [Atom]

<< Home